Mudasus tekib, kui ühes värvisegus saab kokku liialt palju erinevaid pigmente ja maalitava pinna nö kohtkoormus kasvab niivõrd suureks, et ei peegelda enam valgust (ja värve) tagasi. Lihtsustatult võib öelda, et kui soovid erksa mõjuga maali, ei oleks mõistlik üle 3-4 pigmendi ühes värvisegus kasutada.

Osade pigmentide puhul võib isegi 3-4 olla juba palju – näiteks on kiirtee mudarajani, kui lisada katvale napoli kollasele mõnda tumedamat tooni. Teine soovitus ongi, et kui soovid akvarellmaalis värve mõnuga segada, luua oma tundlikku koloriiti ja pori vältida, eelista võimalusel transparentseid pigmente. Transparentse pigmendi tähis tuubil on “T” täht või värvimata ruuduke (või ring). Vaata värvitooni katvuse kohta lähemalt siit.

Kuidas aga juhtub nii, et teinekord juba 2 värvi kokku annavad mudase tulemuse? Põhjus võib olla ka selles, et kasutasid värve, mille tegemiseks on kasutatud juba mitut pigmenti. Näiteks india kollane võib koosneda 2 või isegi 3 erinevast pigmendist. Ja kui nüüd segad seda näiteks paynes grayga, mis omakorda on loodud 3-4 eri pigmendist, on sul segutoonis kokku juba…  7 erineva iseloomuga pigmenti! Siit tulebki kolmas soovitus – kasuta monopigmente ehk värve, mille tegemisel on kasutatud vaid üht pigmenti. Kui neid juba tunned ja tead, kuidas nad käituvad, liigu julgelt edasi keerukama iseloomuga värvide juurde.

Näitena vaatame kolme erineva tootja ultramariinsinise akvarelli tuube – kõik need on monopigmendid ehk kasutatud on sinist pigmenti nr 29 (PB. 29).  Tuubidel olevaid tähiseid uurides märkad, et nad kõik on läbipaistvad ehk transparentsed.

Pigmentivärvide segamisel on kolm põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Pigmentide ideaalse puhtuse ja õige tooni (primaarkollane, magenta ja tsüaansinine) korral annavad need kolm kokku süsimusta ehk tagavad valguse täieliku neeldumise.

Siit ka värvimudeli nimetus – subtraktiivne mudel. Mida enam värvitoone me samal kohal paberile kanname, seda enam neelab meie maalipind valgust ja seda vähem valgust (ja värve) see tagasi peegeldab. Teoorias peaks pind lõpuks muutuma mustaks ehk neelama kogu valguse. Praktikas aga liigse pigmendisurve alla jäänud paberipind “määrdub” ning muutub poriseks.