On hea toon kirjutada oma tekstid ise ja pidada kinni kokkulepitud mängureeglitest. Aga… kui mõnes valdkonnas ei ole veel reegleid kokkulepitud? Nii et, kasutan halli ajahetke värvilugude genereerimiseks.

AI on hea kaaslane oma mõtete eri vaatenurkadest valideerimisel. Saad oma ideesid põrgatada “kunstiajaloolase”, “kunstiõpetaja”, “turunduseksperdi” ja kasvõi “profijalgpalluriga”. Täna näiteks soovitas ChatGPT mul kirjutada värviloo teemal: “Color Theory in Contemporary Art: Breaking the Rules and Pushing Boundaries”*  

Teemat AI-ga edasi lahates soovitas ta uurida, kuidas kaasaegsed kunstnikud vaidlustavad oma loomingus traditsioonilisi värviteooria põhimõtteid, nihutades piire harmooniliseks ja visuaalselt meeldivaks peetavale. Kuidas kasutades tavatuid palette ja kõrvutades jahmatavaid värve luuakse võimsaid ja mõtlemapanevaid teoseid. Samuti soovitas AI tõsta esile kunstnikke, kes määratlevad uuesti värvi rolli kunstis ning ehitavad oma loomingu üles puhtalt värvipõhiselt.

* “Värviteooria kaasaegses kunstis: reegleid rikkudes ja piire nihutades”

See mõte kõnetas ja küsides tehisarult juba konkreetseid näiteid, oli soovituste seas (üllatus-üllatus!) esimene Mark Rothko nimi. Põhjendusega, et Rothko värviväljamaale iseloomustavad suured, pealtnäha lihtsad värviplokid, mille värvitoon pole lihtsalt defineeritav. Rothko rõhutab AI hinnangul värvi emotsionaalset mõju ja selle võimet edastada sügavaid, sisekaemuslikke tundeid. Olen AI hinnanguga 100% nõus – Rothko maalid aitavad aja maha võtta, süveneda ja märgata esmapilgul varjus olnud värvisuhete nüansse ja hõrke liikumisi. Ning need liikumised ei jää vaid lõuendipinnale – need muutuvad introspektiivseks ning nii kehaliselt kui vaimselt tajutavaks.

Rothko soov oligi luua teoseid, mis ületaksid argipäeva (hallust) ja räägiksid universaalsetest inimkogemustest. Ta uskus, et värvid saavad puudutada inimese hinge ja tuua esile nii ekstaasi kui tragöödiat. Kuigi Rothko loomingut seostatakse tihti religioossete ja spirituaalsete omadustega, ei järginud ta ise ühegi konkreetse religiooni õpetust ega kasutanud oma loomingus neile omaseid sümboleid või narratiive.

Mark Rothko esinduslik retrospektiiv (115! tööd) on hetkel avatud Pariisis, Louis Vuittoni fondis. Nii esinduslikku ja mahukat näitust pole peale 90ndaid olnud ja seda väga maistel põhjustel – Rothko autoritehnika tõttu on tema maalide transport väga keerukas ja kindlustus pööraselt kallis. Seekordsele näitusele on teoseid laenatud üle maailma – Washingtoni Rahvusgaleriist ja Tate Londonist erakolleksionääride kogudeni.

Näituse koostajad soovisid anda kronoloogilise ülevaate kunstniku kogu loomingust. Nii on väljas ka vähemtuntud ja varased figuratiivsed tööd, mis annavad hoopis uue sissevaate värviväljamaalidega tuntuks saanud kunstniku loomingule.

Rothko maalide pea kehaline mõju vaatajale on sõnulseletamatu. Kes kasvõi kord on mõne ta maali ees seisunud (soovitavalt võimalikult lähedal), teab, millest räägin. Rothko oskus panna värv värelema, luua esmapilgul sobimatutest värvitoonidest täiuslikke harmooniaid, vajab mõistmiseks kohtumist originaaliga. Kuitahes hea repro ei anna edasi pooltki originaali mõjususest.

Allpool näituse ametlik trailer, mis annab aimu näituse mastaabist. Näituse kohta lähemalt saab lugeda nii fondi kodulehelt kui artneti artiklist. Soovitan!

Nii, ja nüüd sobivaid lennuaegasid vaatama – Pariis ja Mark Rothko ootavad 2. aprillini 2024 😎

5. novembril 2023
Metsastuudios

*Loo kaanel detail Mark Rothko maalist “No. 61 (Rust and Blue)”,1953.
Repro on laenatud Wikipediast ja teos kuulub Los Angelese Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogudesse.