Augustiks on päikesesoojus kütnud soojaks maa ja mere ning salvestunud nii meie päikesepruunidesse kehadesse kui valmivate viljade mahlakusse. Pea kõigi nende imeliste kuumust õhkavate värvitoonide segamiseks vajame pigmenti, mille keemiline valem – Fe2O3 reedab tema päritolu ning annab vihje, miks julgesin seda nimetada universumi levinuimaks pigmendiks.
Raudoksiidpunase erilise lummuse võib aga julgelt kirjutada tema kosmilise päritolu arvele – element aatomkaaluga 56 ehk raud tekib, kui täht muutub supernoovaks ehk superkuumuse tagajärjel. Raud on maakoores kõige levinum element ja nii ei tule üllatuseks ka raudoksiidpunase lai levik rohkete nimede all üle kogu maailma. Tegemist on muldpigmendiga (mida täna toodetakse ka sünteetiliselt), millele on antud palju erinevaid nimetusi ja mille värvitoon varieerub kollakast põletatud savi toonist sügavate pruunikate tumepunasteni.

Pigmentide andmebaasis leiame raudoksiidpunast nii punaste (pigmendid algusega PR) kui pruunide (pigmendid algudegs PBr) värvide nimekirjast. Värvitoon ning iseloom oleneb konkreetse tootja retseptist ja menetlusest, nii et enne kasutamist tasuks kindlasti järele proovida nii granulatsioon, pigmendi voolavus kui läbipaistvus. Täpsest värvitoonist rääkimata. Igal-juhul on tegemist võimsa ja mitmekülgse kasutusega pigmendiga.
Värvinimetuste seas on eriti paljud seotud konkreetse asukohaga, nii võib ka värvitoon mõnevõrra varieeruda johtuvalt konkreetsest leiukohast.

PR101 (sünteetiline raudoksiid) ja PR 102 (naturaalne punane raudoksiid) kohtame nime all punane või põletatud ooker, verekivi, põletatud sieena, caput mortum, inglise punane, rootsi punane, veneetsia punane, pompei punane, burgundia punane jne

PBr7 (naturaalne raudoksiid) aga nime all verekivi, põletatud või punane ooker, põletatud sieena, põletatud umbra, hematiit, pompei punane, naturaalne sieena jne

Värviloo kaanepildil on fragment pompei punasest Pompei seinamaalingutel. Siin on raudoksiidpunane segatud saviga ja saadud nii hea katvuse ning püsivusega punane värv. Huvitav fakt – arvatakse, et punaseks värvusid osa neist freskodest alles Vesuuvi purske ajal kokkupuutel kuumade põlemisgaasidega ja et originaalis olid osa pindu hoopis ooker-kollased.