Lihtne vastus on, et osa vesivärve ongi kattevärvid (näiteks guaššid ja akrüülid) ja teised transparentsed ehk läbipaistvad (akvarellid). Siinkohal jooniksin alla, et mõiste “vesivärv” on nö katustermin, mille alla mahuvad kõik vesilahustuvad maalivärvid. Juba nimetatutele lisaks ka näiteks muna- või kaseiintempera, veepõhised tindid jne. Selle, kas tegemist on akrüül või guaššvärviga (või mõne muu ülalnimetatuga) määrab sideaine, millega värvipigmendi teraksed on kokku värviks seotud. Aga, see on pool tõde! ;)

Kindlasti oled maalides märganud, et kuigi näiteks guašš on kattevärv, ei pruugi kõik värvitoonid hästi katta. Mõne kollase või sinise värviga võidki jääda kihte lisama ja ikka saad kergelt läbikumava pinna. Siinkohal tulebki mängu pigment kui värvi iseloomu looja ja selle omadused. Sest ka tehniliselt kattevärvid võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või katvad (olenevalt kasutatud pigmentidest). Ning samuti on osa akvarellvärvide toone pigmendi omadustest tulenevalt hoopis poolkatvad või katvad. Nii et ainult maalivärvi tüüp ja sellega seotud tehnika (akvarell, akrüül, guašš jne) ei määra värvi katvust, see on eelkõige pigmendi küsimus.

Värvi katvus ongi üks olulisemaid karakteristikuid. Kuid iseloomust edasi rääkides ei saa me mööda ka konkreetse pigmendi teistest omadustest – kas ta katab ühtlaselt või tekitab mõnusalt krobelise granulatsiooni? Kas ta nö jookseb paberil kiirelt või pigem pidurdab? Kas ta segutoone moodustades kipub domineerima või vastupidi, annab vaid väga kerge varjundi? Kas tegemist on monopigmendiga või on tootja teinud meile juba valmis mitmest pigmendist segutooni? Kas konkreetne värvitoon on sooja või külma temperatuuriga? Milliste teiste toonidega moodustab erilisi ja harmoonilisi kooslusi?

Neid küsimusi on palju ja vastuste otsimine neile põnev teekond. Värvimaailma alles sisenedes piisab, kui pöörame tähelepanu sellele, kas tegemist on monopigmendiga ja kui kattev see on. Katvus annab meile nimelt vihje, millistes konkreetsetes tehnikates ja kuidas värv tööle hakkab. Kas konkreetne värv koosneb ühest (monopigment) või mitmest  pigmendist, annab aga aimu sellest, kui julgelt seda edasi võime segada enne, kui värv muutub poriseks ja elutuks. Aga lähemalt sellest juba edaspidi. Telli värvilood oma postkasti ja ära jää järgmisest peatükist ilma :)