Iga värvi tuum on pigment (või pigmendid), mis lisaks värvitoonile määrab värvi iseloomu nii otseses kui kaudses mõttes.
Detsember on valguse otsimise aeg. Pimeduse keskel tõmbab pilku kuld – küünlaleegi helk, ikooni kumav pind, vaoshoitud sära, mis ei karju, vaid püsib. Kuid kuld ei ole lihtsalt värv.
Kolm soovitust, mis aitavad säilitada segamisel värvitoonide sära ja vältida muda eri varjundeid.
Oled seisnud kunagi kunstipoes ja vaadanud kõiki neid sadu ahvatlevaid värvituube ja purke? Või plaanid oma esimest värviostu ja ei tea, millest alustada? Teeme asja lihtsamaks!
Jaanuari värv on tugeva iseloomuga karmiinpunane. Värv, mida saadakse imepisikestelt putukatelt ja mis on ajalooliselt kuulunud vaid selle ilma vägevatele.
Vaade aknast välja kinnitab - novembri värv on umbra. Muldpigment, mille varjualade vormimise omadusi hindasid juba renessanss kunstnikud ning mille aktuaalsus pole tänaseni vähenenud.
Kas pole huvitav - esimesed öised külmakraadid on mässinud puud ja põõsad sooja puna-kollasesse koloriiti? Ja kogu selle värvikirevuse keskel troonib ooker.
Septembri värv on jõuline ja külluslik kinaverpunane, mille valmistamine sai alguse juba enam kui 3000 aastat tagasi iidses Hiinas.
Magenta on suurepärane valik, kui otsid omale head punast tooni, millest saaks hästi segada nii sooje punaseid, oranže kui sügavaid violeitseid toone.
Värvinimedes valitseb lokkav loomingulisus. Selle mitmekesisuse taga on nii turundus, patendiõigus kui ajalooline pärand. Värvinimest enam aitab meil värviriiulite vahel õiget tooni üles leida värviindeks.
Augustiks on soojus salvestunud meie päikesepruunidesse kehadesse ja viljade mahlakusse. Nende värvitoonide kujutamisel vajame selle kuu värvi - raudoksiidpunast.
